I-ANC iyasichitha isiphakamiso seDA sokuthi iphalamende liqale ukubhekana nemibiko kaZondo

I-ANC isichithile isiphakamiso se-DA sokuthi iphalamende liqale ukucubungula imibiko yekhomishana yombuso, ikakhulukazi izigaba ezithinta isikhungo nomsebenzi waso wokwengamela.

IPhini likaSotswebhu we-DA, uMnuz Siviwe Gwarube, ngoLwesine liphakamise ukuthi esikhundleni sokulinda uMengameli Cyril Ramaphosa ethule umbiko wokugcina kaZondo, iphalamende kumele lisukume lidingide izindaba ezihlonzwe emibikweni esivele ishicilelwe nezithinta iphalamende.

Esethulweni sakhe ekomitini lezinhlelo zePhalamende Likazwelonke, uGwarube ubalule ukuthi uSomlomo uNosiviwe Mapisa-Nqakula uhambise uhlaka lwezikhathi noma umqulu wenqubo yokuthi iPhalamende lizowusingatha kanjani umbiko obanzi ngombiko kaZondo uma uRamaphosa esewethulile.

URamaphosa, ngesikhathi ethola umbiko wokugcina kaZondo, usenezinyanga ezine ukuthi ethule uhlelo ephalamende lokuthi uzobhekana kanjani nezincomo zikaZondo.

UGwarube uthe uRamaphosa uzokwethula umbiko onohlelo lokusebenza oluthinta imisebenzi yesigungu esiphezulu.

“Kodwa manje esikubonayo ukuthi kunezigaba zombiko [wakamuva] ophathelene nemisebenzi yephalamende, noma okungenani lapho iphalamende belingenza iphutha noma lapho kunezikhala khona ephalamende.”

Ngakho isishayamthetho kufanele sichibiyele uhlelo lwaso lwezikhathi, siqale uhlelo lwaso noma okungenani sisungule uhlelo lwaso lokubheka ngqo indima yephalamende mayelana ne-state capture nokuthi izobhekana kanjani futhi nini nalezo zigaba zombiko, esho.

“Lokhu akumele kulinde umengameli, ngoba umengameli ngeke enze simemezelo ngeqhaza lephalamende kodwa uzobe ekhuluma ngokufezwa kwesigungu esiphezulu.”

USotshwebhu we-ANC uPemmy Majodina uthe ukwenza ngaphambi kokuthi uRamaphosa ethule umbiko wokugcina kaZondo kuzobe kuwukweqa isibhamu.
“Thina njengephalamende asikayisunguli i-state capture Commission. Kusetshenziswe umengameli kanye nekhabhinethi ngakho-ke ngokuhambisana nemithetho, umengameli kufanele alethe umbiko ngokusemthethweni ephalamende, bese sithatha izinyathelo,” kusho yena.

“Angiqondi ukuthi kungani kufanele sigxume isibhamu singalindi ukuthi kwethulwe umbiko wangempela ukuze silandele imigudu efanele. Umbiko ngeke unyamalale. Sizobhekana nakho njengephalamende, kodwa ngeke siwuthathe kancane lo mbiko. Asivumele ukuthi umbiko uphothulwe.”

USotshwebhu we-DA, uNatasha Mazzone, uphakamise ukuthi uma iPhalamende lingawuphathi ngokushesha umbiko kaZondo, abantu baseNingizimu Afrika bazophelelwa yithemba ngesikhungo bese bethi “iphalamende elijwayelekile”.

UMapisa-Nqakula ungenele wabe emkhuza, wathi uthatha ngaphandle iziphakamiso zokuthi kungenzeka iphalamende lingawuphathi lo mbiko.

“Thina njengephalamende asikayisunguli i-state capture Commission. Kwaba ngomengameli kanye nekhabhinethi ngakho-ke ngokuhambisana nemithetho, umengameli kufanele alethe umbiko ngokusemthethweni ephalamende, bese sithatha isinyathelo,” kusho yena.

“Angiqondi ukuthi kungani kufanele sigxume isibhamu singalindi ukuthi kwethulwe umbiko wangempela ukuze silandele imigudu efanele. Umbiko ngeke unyamalale. Sizobhekana nakho njengephalamende, kodwa ngeke siwuthathe kancane lo mbiko. Asivumele ukuthi umbiko uphothulwe.”

USotshwebhu we-DA, uNatasha Mazzone, uphakamise ukuthi uma iPhalamende lingawuphathi ngokushesha umbiko kaZondo, abantu baseNingizimu Afrika bazophelelwa yithemba ngesikhungo bese bethi “iphalamende elijwayelekile”.

UMapisa-Nqakula ungenele wabe emkhuza, wathi uthatha ngaphandle iziphakamiso zokuthi kungenzeka iphalamende lingawuphathi lo mbiko.

“Siphakamise uhlelo lokuthi umbiko kaZondo uzowuyisa kanjani uma umengameli esewethulile ephalamende.

“Uma umengameli ethumela umbiko ephalamende zingakapheli izinyanga ezine uzobe engagcini nje ngokusinika umbiko, uzobe ehambisa uhlelo lokuthi kuzokwenziwa kanjani ngezincomo futhi iphalamende lizobhekana, phakathi kokunye, nezindawo. ezithinta ngqo umsebenzi wabo wokwengamela emigodleni eyahlukene.

“Ngakho akungatshazwa ukuthi iphalamende lizobhekana nombiko kaZondo. Ukuthi kukhona ukubambezeleka kokwenza lokho ngoba silinde umengameli ukuthi enze lokho akususi nakancane umthwalo. Asikunqeni ukubhekana nombiko kaZondo,” kusho uNkk Mapisa-Nqakula.

Kulo mhlangano kuphinde kwazwakala ukuthi uRamaphosa usehambise ingxenye yesi-3 yombiko ephalamende kanti uphiko lwezomthetho belululeka uNkk Mapisa-Nqakula ngendlela okumele lusingathwe ngayo.

UNobhala wePhalamende kuzwelonke uMasibulele Xaso uthe ingxenye yombiko ikhuluma ngamaLungu ePhalamende aphambilini namanje athintekayo.

UMapisa-Nqakula ukuqinisekisile ukuthi uwutholile umbono wezomthetho ngalolu daba.

WP Radio
WP Radio
OFFLINE LIVE